Tartu Kunstimajas avatud Stanislav Netšvolodovi isikunäitus «Projekt Altar» viib kunstihuvilise Piibli temaatikasse.
Juba enne näitusesaali astumist puges põue kiriku lävepakule jõudmise tunne: avatud uksest haaras silm suursuguses mõõtkavas puust tiibaltari. Näituse keskme moodustabki 2005. a valminud kiriku interjööri terviklahendus.
Luunja hüpoteetiline «Emajõe kirik» on see koda, kuhu autoril on visioon paigutada siin eksponeeritavad skulptuurid ja lõuendid ning mida on kujutatud kiriku graafiliste eskiislahendustega. Hästi mõjusad on pühakute ja märtrite elusuuruses puust värvitud skulptuurid «Maarja Magdaleena», «Püha Barbara», «Püha Katariina».
Maalidest äratab enam tähelepanu «Peaingel Miikael» ja «Püha Johannes», viimast on kujutatud Tartu Jaani kiriku taustal. Üles on seatud ka suuremõõtmelised Piibli-teemalised kobrutatud vasest kompositsioonid.
Ukrainas sündinud Poola päritolu Stanislav Netðvolodovi side religiooniga on ta enda sõnul lähedane ja orgaaniline, ligi kakskümmend aastat kirikute restaureerimist ning kuulumine katoliku kirikusse on ka selle näituse taustaks. Eesti Kirikule kinnitab ta, et peab ebanormaalseks, et suurel maa-alal Emajõe kaldal puudub pühakoda, mis ongi idee «Emajõe kirik» aluseks. Siiani on kunstnikul galeriidest funktsionaalsesse keskkonda jõudnud töid vaid Poolas.
Stanislav Netðvolodov on sündinud 2. augustil 1935 Ukrainas. Ta on lõpetanud Kiievi Ehitusinseneride Instituudi arhitektuuri erialal, töötanud Irkutskis eraskulptuuriateljees, kunstnikuna Tartu ARSis, Poolas kirikuinterjööride restauraatorina ja mitme kunstikooli skulptuuriõppejõuna.
Stanislav Netðvolodov on Anton Starkopfi nimelise kunstipreemia laureaat 2002.