05.07.2008
Kullatud detailid on õigeusu kiriku lahutamatu osa
Raimo Snellman (60) on soomlane, kelle põhitööks on kuldamistööd ja restaureerimine ning kelle kullatud ristid pannakse Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kuressaare Püha Nikolai koguduse praegu remonditava kiriku torni tippu. Kuid kuldamistööd ootavad ees ka kirikus sees.
Millal sa enda jaoks Saaremaa avastasid?
Neliteist aastat tagasi. See oli täielik juhus, et siia sattusin, kuid meile hakkas siin meeldima ja nüüd on mul väike kinnistu Kotlandi külas. Suvel oleme ikka 2–3 nädalat järjest siin. Talvel teen Soomes restaureerimis- ja kuldamistöid.
Kuidas sa siinse õigeusu kiriku juurde sattusid?
Soomes on just õigeusu kirikud minu eriala, sest õigeusu kirikutes on palju kulda. Neli aastat tagasi kutsuti mind Kuressaare kiriku juurde, sest Eesti ja Soome õigeusu kirikud on omavahel sõprussidemetes ja eestlased küsisid, kas on kedagi, kes oskaks sellist tööd.
Kus sa seda tööd õppinud oled?
Kahes kohas – Inglismaal Victoria ja Alberti muuseumis ning Leningradis. Tegin tööd Vene muuseumis.
Milliseid kuldamistöid oled teinud?
Olen teinud kuldamistöid paljudes Soome kirikutes, aga näiteks ka Moskvas Kremlis, Helsingis presidendi esindussaalis jne.
Kõige parema ülevaate saab tehtud töödest minu koduleheküljelt www.kultaus-snellman.fi
Kui kaua sa oled seda tööd teinud?
Olin 30-aastane, kui hakkasin sellist tööd õppima ja tegema. Enne sai minust kuldaja ja siis õppisin veel konservaatoriks. Nüüd juba tunnen, et oskan seda tööd.
Kas oled ka ise mõne koguduse liige?
Elan Helsingis ja olen seal õigeusu kiriku liige.
Kas Soomes on palju õigeusklikke?
Ei, ehk üks protsent. Ma tean, et Eestis on neid 14 protsenti.
Kuidas sa sattusid õigeusu juurde?
Sellest on 25 aastat tagasi, kui läksin luteri usust õigeusku. Õigeusu kirikud on ju nii kaunid. (Naerab.)
Kas enne olid kuldamistööd ja siis usuvahetus või vastupidi?
Enne olid kuldamistööd ja küllap see andiski minu usule uue suuna. Õppisin tundma, kui ilus on sealne kirikulaul, kui kaunid on kirikud. Naine läks koos minuga õigeusku, kuid meie lapsed on luterlased.
Sa ei ole mõelnud, et tahad tagasi luterlaseks?
Ei, ei. Mulle sobib õigeusk, sest olen tõsine usklik. Mulle tundub, et õigeusk on traditsiooniline, seal on vanad kombed – see kõik on sama vana nagu minu restaureerimistööd.
Kui tihti sa jumalateenistustel käid?
Kaks-kolm korda kuus. Siin ei ole kahjuks käinud, sest siinne kirik on nii palju kinni, kuid Tallinnas ja Pärnus olen käinud.
Kui palju on Soomes õigeusu kirikuid?
Päris vanu kirikuid, mis ehitatud 1700–1800, on kakskümmend viis. Need asuvad peamiselt Helsingis ja pealinnast ida poole. Uusi õigeusu kirikuid on umbes 100.
Millises olukorras vanad kirikud on?
Heas, kuid ma tean, et Eestis on paljud kirikud lagunenud.
Mina alustasin Soomes õigeusu kirikute kordategemise projekti 1990. Nüüd on need üsna korras, kullatud, aga muidu oleks need meilgi olnud kehvas olukorras. Mina olen selle ajaga korda teinud seitse kirikut.
Kust tuleb raha kirikute kordategemiseks?
See raha tuleb haridus- ja kultuuriministeeriumilt, koguduselt, kirikukogult, kohalikult omavalitsuselt. Parlamendis on vastu võetud seadus, et õigeusu kirik saab sama palju raha kui luteri kirikud.
Kuidas soomlased suhtuvad õigeusu kirikutesse?
Kui 30 aastat tagasi öeldi, et see on vene kirik, siis nüüd, kui luteri kiriku inimesed lähevad õigeusu kirikusse, ütlevad nad, et see on ka meie kirik. Õigeusu kirikud on omaks võetud ja need on nüüd juba kindel soomlaste kultuuri osa.
Eestis ei ole see veel nii?
Siin on veel nii, et see on vene usk ja vene kirikud. Siin võiksid ka ministeeriumid rohkem õigeusu kirikuid toetada, et need saaks korda teha.
Kui palju on Soomes soomlasi õigeusu juures?
Ma arvan, et nüüd on õigeusklikest juba 90 protsenti soomlasi. Meil on palju karjalastest õigeusklikke, kes tulid Soome. Nemad on n-ö sünnilt õigeusklikud.
Mis sa arvad, miks mõned soomlased lähevad õigeusku?
Minu meelest on see rohkem meditatiivne, võid näiteks kirikusse minna ja tulla, millal tahad. Luteri kirikus istud, kuulad ja sulle loetakse sõnu peale. Mulle see ei sobi.
Kas Soomes tuleb õigeusklikke juurde?
Tuleb, ka noori.
Mida arvad Öörikule nunnakloostri ehitamisest?
See on hea idee. Soomes on üks nunna- ja üks mungaklooster.
Kas Soomes kirikutes ikka taastamistöid jätkub?
Jaa, jaa… Kui üksi teen, võtab üks kirik aega 1–2 aastat. Ma restaureerin ka mööblit ja hooneid, kuid kõige jaoks pole nii palju aega.
Kui palju Kuressaare kiriku juures tööd on?
Siin oleks vaja 1,5 miljonit, et kirikus kõik kuldamistööd ära teha.
Kas sa kulla muretsed ise?
Jaa, Saksamaalt saan õhukesed kullalehed, kuid need lähevad puidule kõige viimasena. Enne tuleb teha kolmekümne päeva jooksul iga päev erinev töö puidu juures, et kõik oleks lõpuks kvaliteetne.
Kuidas kulla hinna kõikumine kuldamistöid mõjutab?
Lehtkuld on kümme korda kallim kui kangikuld, aga kulla hinna kõikumine kirikute ehk töö tellijate jaoks nii määrav ei ole, sest töö kogumaksumusest moodustab kulla hind vaid 20 protsenti, ülejäänu on töö hind.
Kuna Eestis kuldamistööde tegijaid napib, siis kas oled mõelnud ka siinse järelkasvu peale?
See on tähtis ja vajalik mõte. Eestis pole eriti kuldajaid-restauraatoreid, kes oskaksid teha nii, et oleks nagu originaal ja kestaks mitusada aastat. Olen näinud mõningaid Eestis tehtud töid, aga iga kord pole neil olnud väga hea kvaliteet. Probleem on olnud selles, et raha on nappinud ja pole olnud võimalik kasutada õigeid aineid.
Soomes on mul olnud kuus õpilast, kes kõik on õppinud kolm aastat.
Siin on mul kokkulepe Tallinna restaureerimiskooliga, et mulle tulevad siia õpilased ja loodan, et Eestil on kunagi omad väga head kuldamismeistrid.
Kõige parem oleks, kui Soome haridusminister leiaks võimaluse maksta 3–4 siinsele õppijale palka, nii saaksin kindlasti õpilasi.
Kui tähtis materjal on sinu meelest kuld?
Piiblis on kulda või kuldamist mainitud 400 korda. Moosese Teises Raamatus on öeldud, mis kuld on ja mida kullaga teha saab. On märgitud, et ainult määratud mehed saavad kullatöid teha. Mina järeldan siit, et algupäraselt on tahetud, et pühakojas oleks kulda ja kõik väga kaunis, kuid luteri usus on see kaunidus taandunud.
Milline materjal on kuld?
Kuld ei roosteta, ei oksüdeeru, kestab kaua. Kullaga on seotud paljud sümbolid. Näiteks on kuld lõpmatuse ja igaviku sümbol. Nii nagu kuldsed ristid, on kuldsõrmus igaviku sümbol.
Kullal on sellised aatomid, et kui valgus langeb kulla peale, peegeldab see tagasi. Kui peegeldus langeb inimese silmale, tekitab see justki väreluse ja teeb silmale head. Kuld tekitab hea tunde ja värina südames.
Õigeusu kirikus tuleb kulla tõttu inimestesse seesama tunne – hea, pidulik ja püha õnnetunne.
Nii et kuld on inimesele kasulik ja positiivne?
On positiivne ja noorendab. Kui kulla peegeldus langeb näo peale, oledki noorem.
Ehk sellepärast näevadki inimesed õigeusu kirikutes rõõmsamad välja, et neil on kullaläige näos?
(Naerab.) Kui tahate, et teie nägu ilus välja näeks, pole vaja muud, kui tulla õigeusu kirikusse.
Kuld peaks särama, kuid miks siinse kiriku kuldsed asjad kõik tuhmid on?
Tol ajal, kui neid kullati, ei olnud õiget kulda ja ka raha oli vähe. Soomes oli sama probleem.
Kasutati kullavärvi, mis oli aga tegelikult pronks. Selline kiht on alguses kuldne, kuid muutub üsna ruttu tumedaks ja lõpuks päris mustaks.
Minu ülesanne on vale kiht ära võtta, saada kätte algupärane kiht ning lisada sinna juurde uusi väikesi osi, et kõik näeks lõpuks välja nagu vana.
Kui kirik saab selliselt kullatud, pole enam paljusid valgusteid vaja, sest kuld ise peegeldab ja särab. Lambid peavad olema seal, kus on pronksivärv.
Kuldamine on tõeline kunstnikutöö, siis tuleb kogu töö harmooniline. See peab tulema südamest – sa teed kunsti, mitte lihtsalt ei värvi.
See, kes tahab kuldamist õppida, peab tundma, et ta tahab seda südamest teha. See ei ole rahatöö, see on südametöö.
Kullatud detailid on õigeusu kiriku lahutamatu osa
 | | | |
Eesti uudised
Välisuudised
Arvamus
Artiklid
Kultuur
|
